ELAB JA TÖÖTAB BELGRADIS, SERBIAS

Kunstnikuna on mul suur kogemus trükkimise tehnikatega. Monotüüpia on minu eelistatud trükimeetod: mind köidab protsessi taktiilne olemus ja võimalus muuta iga trükk unikaalseks narratiiviks. Minu tööd kujutavad sageli tühje, asustamata interjööre, inimtühje maastikke ja natüürmorte, mis meenutavad eraldatud vahekaadreid filmist.

HARIDUS

Peterburi Riiklik I. E. Repini nimeline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriakadeemia, raamatugraafika töötuba, eriala: graafikakunstnik (2008–2014)

NÄITUSED

Personaalsed näitused:

2021 - Monotüüpiad - M. J. Lermontovi nimeline raamatukogu, Peterburi, Venemaa. 

Grupinäitused:

2021 - Corpus Callosum - Sevkabel Port, Peterburi, Venemaa.

2020 - Suspense 2.0 - Sevkabel Port, Peterburi, Venemaa.

2019 - SAM FAIR - Tänavakunsti muuseum, Peterburi, Venemaa.

2019 - Suspense - Brakhauzeni mõis, Peterburi, Venemaa.

2018 - Interventsioonid. Tegutse juhise järgi ja ilma (osa Ilja ja Emilia Kabakovi näituse „Tulevikku ei võeta kõiki” programmist) - Riiklik Ermitaaž, Peterburi, Venemaa.

2018 - V Rahvusvaheline graafikabiennaal - Sfântu Gheorghe, Rumeenia.

KOLLEKTSIOONID

Teosed asuvad erakogudes Venemaal, Gruusias, Koreas, Serbias, Hiinas, Rumeenias, Itaalias ja Tšiilis.

LINGID 

@kristiiiiina_va Instagram 

https://kristinavalenkova.com koduleht

KUNSTNIKU HÄÄL 

Üks minu jaoks olulistest teemadest on materiaalse maailma tajumine uue visuaalse olemuse loomise kaudu. Minu graafilise kujutamise meetodiks on objektide ja ruumide liialdatud kujutamine, rutiinsete asjade ja nähtuste spiritualiseerimine. Monotüüpia tehnika võimaldab luua vajaliku sügavuse ja efekti, mis sarnaneb kinematograafilisele filtrile, kattes ajatu hetke lehe pinnal.

Minu töödes kohtab sageli tühje maastikke, asustamata interjööre ja natüürmorte, mis esmapilgul tunduvad lihtsad ja isegi sisutühjad. Minu meetodi olemus seisneb selles, et jäädvustada vaikne ja sageli tähelepanuta jäetud ilu tavalises ja vaikses. Keskendudes nendele elementidele, loon ma võimalusi vaatlemiseks ja introspektsiooniks. Seega ei ole minu teosed mitte lihtsalt viljatud maastikud või mahajäetud kohad, vaid ruumid, mis on täis potentsiaali lugude ja mälestuste, üksinduse ja mõtiskluse jaoks.